Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sari avab uue hooaja värske kodumaise portreefilmiga skulptor Seaküla Simsonist.

Kullar Viimse ja Erik Norkroosi film kannab pealkirja „Põrgu katlakütja” ja see jõuab Kumu auditooriumi ekraanile 6. septembril.

Värvikas linateos võitis tänavusel Pärnu filmifestivalil parima kunstifilmi auhinna ja Tallinnas saab seda esimest korda näha suure publiku ees.

„Suu ammuli vaatasin,” ütles Simson ise, kui Mark Soosaar temalt Pärnus uuris, kuidas ta oma portreega rahule jäi.

Afganistani sõjast läbi käinud Simsonil on kogetut võimatu unustada. Ikka ja jälle saab minevik ta kätte. Ka unenägudes. Ainuke võimalus oma deemonitele vastu seista on nende üle nalja visata. Ja loomingusse sukelduda. Film avab ebatavalise looja hinge ja näitab tema loomingut põneva rakursi kaudu.

Kolmapäeval, 6. septembril kell 18 algava seansi juhatavad sisse autorid, kohale on oodata ka Simsonit ennast.

Septembris linastub „Põrgu katlakütja” ka väärtfilme näitavates Eesti kinodes.

Kokku jõuab Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sarja sügishooajal tasuta ekraanile üheksa linateost.

Araali mere kiiret kokkukuivamist peetakse üheks inimkonna ajaloo kõige suuremaks ökotsiidiks. Saodat Ismailova ja Carlos Casase pea 20 aastat tagasi valminud film „Araali meri. Kalapüük nähtamatus meres” portreteerib selle ääres elavaid kalureid, kes peavad ellujäämiseks hakkama saama võimatuga – kalapüügiga kõrbestuval maastikul.

Aastal 1982 otsustas Prantsuse president Francois Mitterrand, et kurikuulsast Bastille´ vanglast peab saama ooperimaja. Välja kuulutati konkurss, mille võitis kõigile üllatuslikult tundmatu Kanada arhitekt Carlos Ott. Kanada režissööri Leif Kaldori „Bastille´ ehitamine” võtab kokku selle märgilise hoone valmimise loo, mis on korraga dramaatiline ja koomiline – ühesõnaga uskumatu.

Kakskümmend aastat pärast legendaarse grungeroki lipulaeva Nirvana liidri Kurt Cobaini surma valminud Brett Morgeni filmi „Cobain: Montage of Heck” on nimetatud ka üheks meie aja parimaks muusikafilmiks – aeg on selle 2015. aastal välja tulnud linateosega taastutvust teha.

Disaini ja muusikat ühendab Anton Corbijn oma filmis „Ring ja ruut. Hipgnosise lugu”, mis näitab, kuidas 1967. aastal asutatud disainistuudiost Hipgnosis sai 20. sajandi olulisim plaadiümbriste kujundaja – just nende käe all muutus see tõeliseks kunstiks.

Selle aasta alguses toimus Rijksmuseumis Johannes Vermeeri näitus – kunagi varem pole korraga eksponeeritud nii palju selle 17. sajandi kunstniku töid, mis jõudsid Amsterdami üle terve maailma. Hollandi režissööri Suzanne Raesi „Vermeeri kannul” annab põneva ülevaate, mis toimub sellise mastaabiga näituse ettevalmistamise telgitagustes, mis teeb Vermeerist Vermeeri ja kuidas uuritakse ning tõestatakse kunstnikule omistatavate maalide ehtsust.

Kes võttis ammu enne interneti sündi kasutusele väljendi „elektrooniline kiirtee”? Kui te ei tea, siis Amanda Kimi film „Nam June Paik. Kuu on kõige vanem TV” teeb selle põhjalikult selgeks. Videokunsti isaks peetav Nam June Paik (1932–2006) avaneb siin triksterina, kes kujundas koos oma sõprade Joseph Beuysi, Allen Ginsbergi, John Cage´i ja paljude teistega avangardkunsti palet.

Balder ja Haakon on mudilased, kes käivad ühes Norra lasteaias. Gunhild Westhagen Magnor jälgib oma filmis „Võrsuv põlvkond” sealset elu ja annab edasi, kuidas pealtnäha väikeste, aga erakordselt tähtsate sammudega liigutakse selle poole, et lastest kasvaksid empaatilised inimesed.

Mis on muusika olemus ja kuidas see inimest ülendab? Seda uurivad oma filmis „Muusika mustadele tuvidele” maailma džässmuusika absoluutsetelt tippudelt – Bill Frisellist alates ja Lee Konitziga lõpetades – Taani režissöörid Andreas Koefoed ja Jørgen Leth.

Kultuuriteemaliste filmide sarja „Kumu dokumentaal” korraldavad Kumu ja PÖFF. Sissepääs kõigile selle sarja seanssidele on prii.

Filmide ajakava vaata SIIT.